privetik

Teate hakkasin uuesti bussiga sõitma. Mul ei ole oma valge ratsu jaoks enam raha, et ta liiguks.
Kahju on sitaks, sest bussiga on ikka mega sitt sõita. Mingid vanamemmed haisevad, joodikud haisevad, bussid on räpased, see on ikka väga kohutav. Mujal maailmas on ikka sellised bussid, millel on hüdraulika ja puha.

Tegelt olen olnud isegi palju koolis see nädal, trennis olen ka käinud e. rahvatantsus.

Kõik on, kuidagi igavaks jäänud, pidusid pole, raha ei ole, valge ratsuga ratsutada ei saa, sõpradel ei lähe ka hästi, kuidagi kusine seis on.

Ma tulen räägin jälle, kui midagiki huvitavat on toimunud!